See leht on üldine teabematerjal ega asenda tervishoiutöötaja hinnangut. Uut või ebatavalist rinnavalu tuleb alati lasta arstil kontrollida.
Mis on paanikahoog
Paanikahoog on järsult algav tugeva hirmu või ebamugavustunde hoog, millega kaasneb hulk kehalisi sümptomeid. Iseloomulik on kiirus: hoog saavutab tipu tavaliselt umbes kümne minutiga ja taandub enamasti kahekümne kuni kolmekümne minuti jooksul.
Hoo ajal käivitub keha ohureaktsioon täies mahus, ilma et ohtu oleks. Adrenaliin vabaneb, süda hakkab kiiremini lööma, hingamine kiireneb, lihased pingestuvad. Kõik see on mõeldud põgenemiseks või võitlemiseks. Probleem ei ole süsteemis, vaid selles, et see käivitus valel ajal.
Miks see tundub eluohtlik
Paanikahoo kõige raskem osa ei ole tavaliselt kehaline tunne, vaid tõlgendus. Kiire pulss ja pigistus rinnus tunduvad infarktina. Õhupuudus tundub lämbumisena. Ebareaalsustunne tundub mõistuse kaotamisena.
See tõlgendus tekitab omakorda rohkem hirmu, mis tekitab rohkem adrenaliini, mis tugevdab sümptomeid. Just see ring teeb hoost hoo. Kui ring katkeb, laheneb hoog kiiremini.
Sümptomid
Paanikahoo puhul esineb tavaliselt mitu järgnevatest korraga:
- Südamepekslemine või tunne, et süda hüppab rinnus
- Õhupuudustunne või tunne, et ei saa täit hinge
- Pigistus- või survetunne rinnus
- Higistamine, värisemine või külmavärinad
- Pearinglus, uimasus või tunne, et minestad
- Surisemine kätes, jalgades või ümber suu
- Iiveldus või kõhuvaevused
- Ebareaalsustunne, tunne et ümbrus on kaugel või et sa ei ole päris kohal
- Hirm surra, kaotada kontroll või minna hulluks
Surisemine ja pearinglus tulenevad tavaliselt kiirest hingamisest, mis muudab veres süsihappegaasi taset. Need on ebamugavad, kuid ohutud. Sümptomitest räägib pikemalt paanikahoo sümptomid.
Millal üksikutest hoogudest saab paanikahäire
Üksik paanikahoog ei ole häire. Paljud inimesed kogevad elu jooksul ühe või mõne hoo, tavaliselt suure stressi, unepuuduse või kurnatuse taustal, ja sellega asi lõpeb.
Paanikahäirest räägitakse siis, kui hood korduvad ja tulevad ootamatult, ning kui nende vahel on tekkinud püsiv mure järgmise hoo pärast või käitumise muutus selle vältimiseks.
Just see teine osa on tegelik probleem. Hoog ise kestab pool tundi. Hirm hoo ees kestab kogu ülejäänud aja ja hakkab elu kujundama.
Vältimise ring
Pärast hoogu on loomulik vältida kohta, kus see juhtus. Seejärel sarnaseid kohti. Seejärel olukordi, kust oleks raske lahkuda. Iga vältimine annab kohese kergenduse ja kinnitab ajule, et koht oligi ohtlik.
Sama teevad turvakäitumised: istumine alati ukse lähedal, taskus kaasas kantav ravim, mida ei võeta, kellegi kaasavõtmine. Ka need annavad ajule sõnumi, et üksi poleks toime tuldud.
Agorafoobia
Kui vältimine laieneb piisavalt kaugele, räägitakse agorafoobiast. See ei tähenda avatud kohtade kartust, nagu nimi laseb arvata, vaid hirmu olukordade ees, kust põgenemine või abi saamine oleks raske: ühistransport, järjekorrad, rahvamass, poed, suletud ruumid, üksi kodust väljas käimine.
Agorafoobia areneb sageli paanikahäire järel ja on selle kõige elu piiravam tagajärg. Sellest räägib pikemalt agorafoobia.
Miks paanikahood tekivad
Ühte põhjust tavaliselt ei ole. Kokku langeb mitu tegurit:
- Pärilik kalduvus ja kergemini erutuv närvisüsteem
- Pikaajaline stress või kurnatus, mis hoiab keha valvel
- Unepuudus, mis alandab läve
- Kehaliste aistingute suurem tähelepanu ja kalduvus neid ohtlikuna tõlgendada
- Kofeiin, nikotiin ja alkoholi tagasilöök, mis kõik jäljendavad hoo algust
- Suur elumuutus, kaotus või trauma
Tasub teada, et sarnaseid sümptomeid annavad ka kilpnäärme ületalitlus, südame rütmihäired, aneemia ja mõned ravimid. Neid tasub arstil üle vaadata, eriti kui kaebused on uued.
Mida hoo ajal teha
Eesmärk ei ole hoogu peatada. Vastupanu tugevdab seda. Eesmärk on hoog läbi elada, tehes seda, mis ringi katkestab.
- Pikenda väljahingamist. Hinga sisse neli sekundit, välja kuus või kaheksa. See on kõige kiirem viis ohureaktsiooni maha võtta.
- Ütle endale, mis toimub. See on paanikahoog, see on ebamugav, see ei ole ohtlik ja see möödub.
- Ära põgene, kui saad jääda. Kohale jäämine annab närvisüsteemile uue kogemuse.
- Maandu meelte kaudu. Nimeta viis asja, mida näed, ja neli, mida kuuled.
- Ära võitle tunnetega. Lase lainel tulla ja minna.
Pikemalt räägib sellest paanikahoog: mida teha.
Ravi
Paanikahäire on üks kõige paremini ravitavaid ärevushäireid ja ravi tulemused on head.
Kognitiiv-käitumuslik teraapia
Esmavalik. Töö keskendub kahele asjale. Esiteks kehaliste aistingute tõlgenduse muutmine: kiire pulss ei tähenda infarkti. Teiseks järkjärguline naasmine olukordadesse, mida oled vältima hakanud. Kasutatakse ka harjutusi, kus sümptomeid teadlikult esile kutsutakse, näiteks kiire hingamise või kohapeal pöörlemise abil, et need kaotaksid oma hirmutava tähenduse.
Ravimid
Vajadusel kasutatakse antidepressante, sageli koos teraapiaga. Nende toime tuleb kahe kuni nelja nädalaga ja alguses võib ärevus ajutiselt tugevneda. Kiiretoimelisi rahusteid määratakse ainult lühiajaliselt, sest sõltuvusrisk on reaalne ja regulaarsel kasutamisel muutuvad need ise vältimise vormiks. Ravivõimalustest räägib lähemalt ärevushäire ravi.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui hood korduvad, kui oled hakanud kohti või olukordi vältima, kui hirm järgmise hoo ees mõjutab igapäevaelu või kui kasutad rahunemiseks alkoholi või rahusteid.
Uut, ebatavalist või pikalt kestvat rinnavalu tuleb alati lasta arstil kontrollida. Esimest korda tekkinud hoo puhul on arsti juurde pöördumine õige samm, mitte ülereageerimine.
Otsi abi kohe, kui sul on mõtteid endale haiget teha. Eestis on ööpäevaringne hingehoiutelefon 116 123 ja hädaabinumber 112.
Usaldusväärset eestikeelset teavet leiab ka Peaasi.ee lehelt ja Tervise Arengu Instituudi materjalidest.
Tuge paanikahoogude korral
Paanikahäire juures on üks korduv raskus see, et kõige hullem hetk tuleb sageli siis, kui abi ei ole saadaval, ja et hoo järel jääb häbi sellest rääkida. Aichologist on vestluspõhine tugi, mis on käeulatuses ka öösel. See ei diagnoosi ega ravi midagi ega asenda arstiabi, vaid pakub rahulikku ruumi ja juhendatud rahunemisharjutusi.
Tõelises hädaolukorras helista alati kõigepealt hädaabinumbril 112.
Loe lähemalt: abi paanikahoogude korral.