See leht on üldine teabematerjal ega asenda tervishoiutöötaja hinnangut.
Mis on ärevus ja miks me seda tunneme
Ärevus ei ole viga sinu iseloomus. See on närvisüsteemi kaitsereaktsioon, mis on inimest tuhandeid aastaid ohu eest hoidnud. Kui aju tajub ohtu, valmistab keha end tegutsemiseks: süda hakkab kiiremini lööma, hingamine muutub pinnapealsemaks, lihased pingestuvad ja meeled teravnevad.
Probleem ei ole selles süsteemis endas, vaid selles, et see käivitub sageli olukordades, kus tegelikku ohtu ei ole. Töökoosolek, telefonikõne, rahvarohke pood või lihtsalt mõte homsest võib panna keha reageerima nii, nagu oleks tegemist eluohtliku olukorraga.
Ärevus ja ärevushäire ei ole sama asi
Aeg-ajalt ärevust tunda on normaalne ja isegi kasulik. Eksami eelne pinge aitab keskenduda ja uue töökoha ees tuntud närv on täiesti ootuspärane.
Ärevushäirest räägitakse siis, kui ärevus on püsiv, ebaproportsionaalne olukorra suhtes ja hakkab piirama seda, mida sa teed. Kui väldid asju, mida varem tegid, kui muretsemine võtab enamiku päevast või kui keha on pidevalt valvel ka siis, kui midagi ei toimu, siis on tegemist millegi enamaga kui hetkeline pinge. Täpsemalt saab sellest lugeda artiklist ärevushäire sümptomid.
Kuidas ärevus avaldub
Ärevus ei ole ainult mõtete tasandi nähtus. Enamik inimesi märkab seda kõigepealt kehas ja alles hiljem saab aru, mis toimub.
Kehalised märgid
Sagedasemad kehalised märgid on südamepekslemine, õhupuudustunne, pigistustunne rinnus, higistamine, värisemine, pearinglus, kõhuvaevused ja lihaspinge. Kiire pulss on üks kõige levinumaid ja ka kõige hirmutavamaid ärevuse ilminguid, sest see paneb inimese kartma, et midagi on südamega valesti.
Mõtete tasandil
- Pidev muretsemine, mis liigub ühelt teemalt teisele
- Halvima stsenaariumi ettekujutamine ja selle üha uuesti läbimängimine
- Raskus keskenduda, sest tähelepanu on hõivatud
- Tunne, et midagi halba on juhtumas, ilma et oskaksid öelda mida
- Enda ja oma reaktsioonide pidev jälgimine
Käitumises
Kõige vaikselt kahjulikum osa ärevusest on vältimine. Sa ei lähe peole, ei helista, lükkad arstivisiidi edasi või valid pikema tee, et mitte minna mööda kohast, kus varem halb tunne tekkis. Iga vältimine annab hetkelise kergenduse ja õpetab ajule, et see koht oligi ohtlik. Nii ärevus tasapisi kasvab, kuigi iga üksik otsus tundus mõistlik.
Ärevushäire erinevad vormid
Ärevushäire ei ole üks asi. Kõige sagedamini kohatud vormid on järgmised.
Generaliseerunud ärevushäire
Püsiv ja laialivalguv muretsemine paljude eri asjade pärast, mis kestab kuid ja mida on raske kontrolli alla saada. Sellest räägib pikemalt artikkel generaliseerunud ärevushäire.
Paanikahäire
Korduvad paanikahood, mis tulevad ootamatult ja tunduvad kehaliselt väga tugevad. Sageli tekib kartus järgmise hoo ees, mis hakkab ise elu piirama. Sellest räägib lähemalt paanikahäire teemaleht.
Sotsiaalärevus
Tugev hirm teiste hinnangu ees. Ärevus tekib olukordades, kus sind võidakse jälgida või hinnata: esinemine, telefonikõne, võõraga vestlemine, söömine teiste seltsis.
Foobiad
Selgelt piiritletud ja intensiivne hirm konkreetse asja või olukorra ees, näiteks kõrgus, lennukiga lendamine, süstid või loomad.
Miks ärevus tekib
Ärevusel ei ole tavaliselt üht põhjust. See tekib mitme teguri koosmõjul ja see on ka põhjus, miks küsimus „miks just mina“ harva selget vastust annab.
- Pärilik kalduvus. Ärevushäired esinevad peredes sagedamini, mis viitab bioloogilisele soodumusele.
- Varasemad kogemused. Ebakindel lapsepõlv, kaotused või traumaatilised sündmused võivad jätta närvisüsteemi kõrgemasse valmisolekusse.
- Pikaajaline stress. Kestev ülekoormus tööl või hooldamiskohustus hoiab keha valvel ka siis, kui olukord on möödas.
- Uni. Unepuudus ja ärevus toidavad teineteist mõlemas suunas.
- Kehaline tervis. Kilpnäärme talitluse häired, aneemia ja mõned ravimid võivad tekitada ärevusega väga sarnaseid sümptomeid, mistõttu tasub need arstil välistada.
Mis ärevuse puhul aitab
Ärevus on üks kõige paremini ravitavaid vaimse tervise probleeme. See ei tähenda, et see kaob üleöö, aga tähendab, et sellega ei pea üksi hakkama saama.
Professionaalne abi
Kognitiiv-käitumuslik teraapia on ärevushäirete puhul kõige paremini uuritud psühholoogiline ravi. Selle tuum on lihtne: õpid ära tundma mõttemustreid, mis ärevust üleval hoiavad, ja hakkad väikeste sammudega tagasi minema olukordadesse, mida oled vältima hakanud. Vajadusel kasutatakse ravimeid, tavaliselt koos teraapiaga. Ravivõimalustest Eestis räägib lähemalt artikkel ärevushäire ravi.
Igapäevased võtted
Need ei asenda ravi, kuid teevad päevad talutavamaks.
- Aeglane väljahingamine. Kui väljahingamine on sissehingamisest pikem, saab närvisüsteem signaali, et ohtu ei ole.
- Regulaarne liikumine. Isegi lühike jalutuskäik alandab kehalist pinget.
- Ühtlane unerütm. Ärevus ja unetus käivad käsikäes, nii et üks korrastab sageli teist.
- Kofeiini vähendamine. Kohv jäljendab peaaegu täpselt ärevuse kehalisi sümptomeid.
- Muretsemisaeg. Kindel viisteist minutit päevas, kus lased muredel olla, aitab neil ülejäänud päeva vähem hõivata.
- Rääkimine. Ärevus muutub väiksemaks, kui see saab sõnadesse, ka siis, kui lahendust ei tule.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti, psühholoogi või psühhiaatri poole, kui ärevus on kestnud üle mõne nädala ja segab tööd, õppimist, magamist või suhteid, kui väldid üha rohkem olukordi, kui kasutad ärevuse leevendamiseks alkoholi või kui koos ärevusega on tulnud pikaajaline meeleolulangus.
Kui sul on mõtteid endale haiget teha, otsi abi kohe. Eestis on ööpäevaringne hingehoiutelefon 116 123 ja hädaabinumber 112. Sa ei pea ootama, kuni olukord halvemaks läheb.
Usaldusväärset eestikeelset teavet vaimse tervise kohta leiab ka Peaasi.ee lehelt ja Tervise Arengu Instituudi materjalidest.
Tuge ärevusega toimetulekuks
Ärevusega elamise juures on üks korduv raskus: kõige hullem tunne tuleb sageli siis, kui abi ei ole saadaval. Õhtul, öösel, nädalavahetusel. Aichologist on vestluspõhine tugi, mis on käeulatuses ka nendel hetkedel. See ei diagnoosi ega ravi midagi ja ei asenda teraapiat, vaid pakub rahulikku ruumi oma olukorda sõnastada ja praktilisi võtteid, kui ärevus tabab.
Loe lähemalt, kuidas see toimib: abi ärevuse korral.