See leht on üldine teabematerjal ega asenda tervishoiutöötaja hinnangut. Isiksusehäiret saab diagnoosida ainult psühhiaater või kliiniline psühholoog.
Mis on nartsissism
Nartsissism ei ole üks asi, vaid pigem skaala. Selle ühes otsas on terve enesekesksus, mida iga inimene vajab, ja teises otsas isiksusehäire, mis mõjutab kogu elu ja kõiki suhteid.
Terve nartsissism kuulub ellu
Teatud määral enesekesksust on vaja selleks, et üldse toimida. See tähendab oskust ennast väärtustada, seada vajadusel oma vajadused esikohale ja võtta kiitust vastu ilma liigse häbita. Ilma selleta ei julgeks keegi kandideerida uuele töökohale, avaldada oma arvamust ega enda eest seista.
Nartsissistlikud jooned ja isiksusehäire
Paljudel inimestel on üksikuid nartsissistlikke jooni, ilma et tegemist oleks häirega. Stressi, väsimuse või kriisi ajal võib igaüks muutuda ajutiselt enesekeskseks ja empaatia võib nõrgeneda. See on inimlik.
Nartsissistlik isiksusehäire on kliiniline diagnoos, mille saab panna ainult psühhiaater või kliiniline psühholoog põhjaliku hindamise põhjal. Selle puhul on tegemist püsiva mustriga, mis avaldub enamikus suhetes ja enamikus olukordades ning kestab aastaid. Hinnanguliselt on see suhteliselt harv.
See vahe on oluline praktilisel põhjusel. Sinu jaoks ei ole tegelikult kõige tähtsam küsimus, kas teisel inimesel on diagnoos. Tähtsam on see, mida tema käitumine sinuga teeb.
Kuidas nartsissistlikku käitumist ära tunda
Üksikud jooned ei ütle midagi. Muster ütleb. Kõige sagedamini kirjeldatakse järgmisi tunnuseid:
- Suurejooneline enesekuvand ja ootus erikohtlemisele
- Pidev vajadus imetluse ja kinnituse järele
- Empaatia nõrkus, eriti siis, kui see nõuaks midagi loovutada
- Kriitikatundlikkus, mis viib ebaproportsionaalse reaktsioonini
- Teiste ärakasutamine oma eesmärkide saavutamiseks
- Kadedus ja veendumus, et teised kadestavad teda
- Vastutuse ümberpööramine nii, et süüdi jääb alati keegi teine
Pikemalt räägib nendest artikkel nartsissisti tunnused.
Nartsissism ei näe alati välja enesekindlana
Kõige levinum ettekujutus nartsissistist on vali, domineeriv ja avalikult üleolev inimene. See on üks vorm, mida nimetatakse suurejooneliseks ehk grandioosseks nartsissismiks.
On ka teine vorm, mis on palju raskemini äratuntav. Varjatud nartsissism avaldub ülitundlikkuse, ohvriks jäämise, passiivse agressiivsuse ja pideva kannatuse kaudu. Mehhanism on sama, ainult kaitsekiht on erinev: üks kaitseb end uhkusega, teine kannatusega. Sellest räägib artikkel varjatud nartsissism.
Mida see lähedastega teeb
Nartsissistliku inimese lähedal olemine kulub aeglaselt. Muutus on nii järkjärguline, et selle märkamine võtab sageli aastaid.
Suhtes
Suhtes tekib tasakaalutus. Üks annab ja teine võtab, kuid võtja ei ole kunagi rahul. Partner kirjeldab tavaliselt pidevat ebapiisavuse tunnet, süütunnet oma vajaduste pärast, kõndimist kikivarvul ja aeglast iseenda kadumist. Sellest räägib pikemalt nartsissist mees.
Peres ja lapsepõlves
Nartsissistlik vanem pöörab vanema ja lapse suhte pahupidi. Laps õpib, et tema ülesanne on reguleerida täiskasvanu tundeid, ja et tema enda vajadused on koormaks. Selle mõju ulatub sageli täiskasvanuikka: raskus enda vajadusi tunda, tugev meeldida tahtmine ja krooniline süütunne.
Töökohal
Nartsissistlik ülemus või kolleeg võtab tunnustuse endale ja lükkab vea edasi. Meeskonnas tekib ebakindlus, sest tagasiside ei ole ennustatav ja lojaalsus on tingimuslik.
Manipuleerimine, mida on raske nimetada
Kõige kurnavam osa ei ole tavaliselt vali käitumine, vaid vaikne reaalsuse ümberkirjutamine.
- Gaslighting: sinu mälestusi ja taju kaheldakse nii kaua, kuni hakkad ise kahtlema
- Süü ümberpööramine: vestlus, mis algas tema käitumisest, lõpeb sinu vabandusega
- Vaikimine karistusena: päevad külmust ilma selgituseta
- Vahelduv soojus ja külmus, mis hoiab sind pidevas ootuses
- Sinu tunnete pisendamine: liigne tundlikkus, huumori mittemõistmine, ülereageerimine
Nende äratundmine on kõige olulisem samm, sest muster kaotab suure osa oma jõust hetkel, mil sellel on nimi.
Kuidas end kaitsta
- Usalda oma taju. Kirjuta asjad üles. See on kõige tõhusam vastumürk reaalsuse ümberkirjutamisele.
- Sea piirid tegude, mitte selgituste kaudu. Selgitus on läbirääkimise algus.
- Ära otsi tunnustust sealt, kus seda ei ole. See ootus hoiab suhtes kinni.
- Hoia kontakti inimestega väljaspool suhet. Eraldatus on see, mis mustrit tugevdab.
- Otsi tuge. Terapeut, kes tunneb suhtevägivalla dünaamikat, on siin oluliselt kasulikum kui üldine paariteraapia.
Kui suhtes esineb hirmu, ähvardusi või kontrollimist, on tegemist vaimse vägivallaga. Eestis saab abi ohvriabi telefonilt 116 006, mis on tasuta ja ööpäevaringne.
Taastumine on võimalik
Nartsissistlikust suhtest taastumine ei alga tavaliselt vihast, vaid segadusest. Kaua kestab küsimus, kas ma mõtlesin selle kõik ise välja. Selle küsimuse taandumine on esimene märk paranemisest.
Taastumine tähendab tavaliselt kolme asja: oma taju usaldamise taastamist, iseenda vajaduste uuesti tundma õppimist ja süütunde järkjärgulist vabastamist. See võtab aega ja läheb harva sirgjooneliselt.
Usaldusväärset eestikeelset teavet vaimse tervise kohta leiab Peaasi.ee lehelt.
Tuge taastumiseks
Üks korduv raskus nartsissistliku suhte juures on see, et olukorra sõnastamine tundub võimatu, ja lähedastele rääkides tunned, et pead end tõestama. Aichologist on vestluspõhine tugi, mis on käeulatuses siis, kui muu abi ei ole saadaval. See ei diagnoosi kedagi ega asenda teraapiat, vaid pakub rahulikku ruumi oma kogemuse sõnastamiseks.
Loe lähemalt: abi suhteprobleemide korral.