See leht on üldine teabematerjal ega asenda tervishoiutöötaja hinnangut.
Mis on depressioon
Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul alanenud meeleolu või huvi ja rõõmu kadumine püsib enamiku päevast enamikul päevadel vähemalt kahe nädala jooksul. Sellega kaasnevad muutused unes, söögiisus, energias, keskendumisvõimes ja enesehinnangus.
Kurbus on depressiooni juures kõige tuntum osa, kuid paljude jaoks ei ole see kõige valdavam. Sagedamini kirjeldatakse tühjust, tuimust või seda, et miski ei puuduta enam. Asjad, mis varem rõõmu pakkusid, ei paku seda enam, ja see arusaam on sageli hirmutavam kui kurbus ise.
Kurbus ja depressioon ei ole sama asi
Kurbus on reaktsioon millelegi. Sellel on põhjus, see lainetab ja see möödub. Rõõmu on kurbuse kõrval endiselt võimalik tunda.
Depressioon on püsivam ja laiem. See ei taandu, kui olukord paraneb, ja sellel ei pruugi olla selget põhjust. Kõige selgem eristaja on see, et depressioon lülitab välja võime tunda rõõmu, ka siis, kui midagi head juhtub.
Kuidas depressioon avaldub
Meeleolus ja mõtetes
- Püsivalt alanenud meeleolu, tühjus või tuimus
- Huvi ja naudingu kadumine asjadest, mis varem korda läksid
- Lootusetus tuleviku suhtes
- Süü- ja väärtusetuse tunne, sageli ebaproportsionaalne
- Raskus keskenduda, meeles pidada ja otsustada
- Mõtted surmast või endale haiget tegemisest
Kehas
Depressioon on ka kehaline haigus. Sagedased on väsimus, mida uni ei paranda, uinumisraskus või liiga varane ärkamine, söögiisu ja kaalu muutused, seletamatud valud ning liigutuste ja kõne aeglustumine. Paljud pöörduvad arsti poole just nende vaevustega, oskamata neid depressiooniga seostada.
Käitumises
Eemaldumine inimestest, kutsete ärajätmine, kirjadele vastamata jätmine, kodutööde kuhjumine, hügieenist loobumine. Väljastpoolt näeb see sageli välja nagu laiskus või ükskõiksus. Seestpoolt on see tavaliselt tunne, et lihtsaimgi tegevus nõuab jõudu, mida ei ole.
Sümptomitest räägib pikemalt artikkel depressiooni sümptomid. Enesehindamise küsimustikest ja sellest, mida need näitavad ja mida mitte, räägib depressiooni test.
Miks depressioon tekib
Depressioonil ei ole üht põhjust. See tekib pärilike, bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite koosmõjul.
- Pärilik kalduvus. Depressioon esineb peredes sagedamini.
- Elusündmused. Kaotus, lahkuminek, töötus, pikaajaline hooldamiskoormus või trauma.
- Pikaajaline stress ja läbipõlemine, mis võivad depressiooniks üle minna.
- Kehaline tervis. Kilpnäärme alatalitlus, aneemia, D-vitamiini puudus ja mõned ravimid annavad depressiooniga sarnase pildi, mistõttu tasub need arstil välistada.
- Aastaaeg. Eesti pimedad kuud võivad meeleolu selgelt langetada.
- Sünnitusjärgne periood, millest räägib eraldi sünnitusjärgse depressiooni artikkel.
Üks levinud eksiarusaam väärib eraldi mainimist. Depressiooni ei põhjusta „vale suhtumine“. Suhtumine muutub depressiooni tõttu, mitte vastupidi.
Ravi
Depressioon on hästi ravitav. Enamik inimesi paraneb, kuid abi otsimine lükkub sageli edasi, sest haigus ise ütleb, et miski ei aita.
Kust alustada
Esimene samm on tavaliselt perearst. Ta saab välistada kehalised põhjused, hinnata olukorra tõsidust ja suunata edasi kliinilise psühholoogi või psühhiaatri juurde.
Psühhoteraapia
Kognitiiv-käitumuslik teraapia ja interpersonaalne teraapia on depressiooni puhul kõige paremini uuritud. Töö keskendub mõttemustritele, mis meeleolu all hoiavad, ja tegevuse järkjärgulisele taastamisele, sest tegevus tuleb depressiooni puhul enne motivatsiooni, mitte vastupidi.
Ravimid
Antidepressandid on tõhusad eelkõige mõõduka ja raske depressiooni korral. Nende toime tuleb aeglaselt, tavaliselt kahe kuni nelja nädalaga. Ravimite ja teraapia kombinatsioon annab sageli parima tulemuse. Otsuse teeb arst koos sinuga.
Mis igapäevaselt aitab
Need ei asenda ravi, kuid toetavad seda. Alusta väiksemast, kui tundub mõistlik.
- Väikesed tegevused enne tuju. Oota motivatsiooni ja see ei tule. Tee üks väike asi ja tuju liigub veidi järele.
- Regulaarne rütm. Ühtlane ärkamisaeg, söögiajad ja väljas käimine annavad päevale kuju.
- Valgus ja liikumine. Lühike jalutuskäik päevavalguses mõjub mõõdetavalt.
- Üks kontakt päevas. Depressioon soovitab eemale tõmbuda ja just see teeb halvemaks.
- Ootuste alandamine ilma häbita. Üks pestud nõu on täiesti piisav.
Millal otsida abi kiiresti
Otsi abi kohe, kui sul on mõtteid endale haiget teha või tunne, et oleks parem, kui sind ei oleks. Eestis on ööpäevaringne hingehoiutelefon 116 123 ja hädaabinumber 112. Sa ei pea sellega üksi olema ja abi on olemas.
Usaldusväärset eestikeelset teavet leiab ka Peaasi.ee lehelt ja Tervise Arengu Instituudi materjalidest.
Tuge depressiooniga toimetulekuks
Depressiooni juures on üks korduv raskus see, et rääkimine tundub liiga suure pingutusena ja lähedaste koormamine tundub vale. Aichologist on vestluspõhine tugi, mis on käeulatuses ka siis, kui muu abi ei ole saadaval. See ei diagnoosi ega ravi midagi ega asenda teraapiat, vaid pakub rahulikku ruumi oma olukorra sõnastamiseks ja väikeste sammude juures püsimiseks.
Loe lähemalt: abi depressiooni korral.