Paanikahoo sümptomid: miks see tundub eluohtlik, kuid ei ole

Enamik inimesi ei tea esimese paanikahoo ajal, et tegemist on paanikahooga. Nad arvavad, et neil on infarkt, insult või et nad on kaotamas mõistust.

See ei ole liialdus ega dramatiseerimine. Sümptomid on tõesti sellised ja paljud jõuavad esimese hoo järel erakorralise meditsiini osakonda, kus uuringud ei näita midagi. See kogemus on omaette raske: sind saadetakse koju sõnadega, et kõik on korras, samal ajal kui sina tead, et midagi väga ei olnud korras.

Midagi ei olnudki korras. Lihtsalt mitte südames.

Mis kehas tegelikult toimub

Paanikahoo ajal käivitub keha ohureaktsioon täies mahus. Neerupealised vabastavad adrenaliini ja keha valmistub sekundite jooksul põgenemiseks või võitlemiseks.

Iga sümptom, mis sellest järgneb, on iseenesest mõistlik. Need on lihtsalt käivitunud olukorras, kus ohtu ei ole.

• Kiire pulss ja südamepekslemine. Süda pumpab kiiremini, et lihased saaksid rohkem hapnikku ja verd.
• Kiire hingamine ja õhupuudustunne. Hingamine kiireneb, et hapnikku juurde tuua. Paradoks on see, et hapnikku on liiga palju, mitte liiga vähe, ja just see tekitab tunde, et sa ei saa täit hinge.
• Pigistus rinnus. Rinnalihased pingestuvad. Sellest tulebki tunne, mida on kõige kergem infarktiga segi ajada.
• Surisemine kätes, jalgades ja ümber suu. Kiire hingamine langetab veres süsihappegaasi taset, mis muudab ajutiselt vereringet perifeerias. Ebamugav ja täiesti ohutu.
• Pearinglus ja tunne, et minestad. Sama mehhanism. Paanikahoo ajal minestamine on tegelikult haruldane, sest vererõhk tõuseb, mitte ei lange.
• Higistamine ja värisemine. Keha jahutab end ette ja lihased on tegutsemisvalmis.
• Iiveldus ja kõhuvaevused. Seedimine peatub, sest see ei ole ohuolukorras prioriteet.
• Ebareaalsustunne. Tunne, et ümbrus on kaugel või et sa vaatad ennast kõrvalt. Hirmutav, kuid tavaline ja mööduv.

Miks hoog ise end toidab

Paanikahoo tuum ei ole kehaline aisting, vaid selle tõlgendus.

Süda lööb kiiremini. Tekib mõte, et midagi on südamega valesti. See mõte on ohu tuvastamine, mis vabastab veel adrenaliini, mis paneb südame veel kiiremini lööma, mis kinnitab mõtet. Ring sulgub ja hoog kasvab mõne minutiga tippu.

Sellest järeldub üks praktiliselt oluline asi: hoo tugevus ei sõltu sellest, kui ohtlik olukord on, vaid sellest, kui ohtlikuks sa aistingut pead. Kui tõlgendus muutub, muutub ka hoo kulg. Just seetõttu on kognitiiv-käitumuslik teraapia paanikahäire puhul nii tõhus.

Kui kaua hoog kestab

Paanikahoog saavutab tipu tavaliselt umbes kümne minutiga ja taandub enamasti kahekümne kuni kolmekümne minuti jooksul. Keha ei suuda adrenaliinitaset kaua üleval hoida, mistõttu hoog lõpeb ise, ka siis, kui sa ei tee midagi.

Paljud kirjeldavad, et hoog kestis tunde. Tavaliselt on tegemist mitme järjestikuse hooga või hoo järgse kurnatuse ja ärevusega, mis võib kesta ülejäänud päeva. See väsimus on ootuspärane: keha on läbinud täieliku ohureaktsiooni.

Paanikahoog ja vererõhk

Hoo ajal vererõhk tavaliselt tõuseb, sageli märgatavalt, ja koos sellega pulss. See on adrenaliini otsene mõju ja see langeb tagasi hoo möödudes.

Sellest tekib sagedane segadus. Inimene mõõdab hoo ajal vererõhku, näeb kõrget numbrit ja järeldab, et tal on kõrgvererõhktõbi. Seejärel hakkab ta vererõhku sagedamini mõõtma, mis tõstab ärevust, mis tõstab vererõhku.

Kaks praktilist soovitust. Ära mõõda vererõhku hoo ajal, sest see number ei ütle midagi sinu tavalise vererõhu kohta. Ja kui vererõhk muretsema paneb, mõõda seda kokkulepitud korral rahulikul hetkel, mitte siis, kui keha on juba valvel.

Püsivalt kõrge vererõhk on eraldi asi ja see tuleb arstil üle vaadata. Seda ei põhjusta üksikud paanikahood.

Kuidas eristada paanikahoogu südameprobleemist

Kõige olulisem lause kõigepealt: kui sa ei ole kindel, lase kontrollida. Ükski internetis loetud nimekiri ei asenda seda, ja arstid eelistavad selgelt, et sa tuled kohale.

Tüüpilisi erinevusi siiski on.

• Algus. Paanikahoog algab järsult ja saavutab tipu minutitega. Südameinfarkti valu tekib sageli järk-järgult ja püsib.
• Kestus. Paanikahoog taandub tavaliselt poole tunni jooksul. Infarkti valu ei möödu iseenesest.
• Valu iseloom. Paanikahoo puhul on tegemist pigem pigistuse või teravusega, mis on sageli täpselt lokaliseeritav. Infarkti puhul kirjeldatakse tavaliselt tuhmi survet, mis võib kiirguda vasakusse kätte, lõuga või selga.
• Seos koormusega. Südame päritolu valu tekib sageli füüsilisel pingutusel. Paanikahoog tuleb tavaliselt rahuolekus, sageli ka öösel.
• Muud sümptomid. Surisemine sõrmedes ja ümber suu ning ebareaalsustunne viitavad tugevalt paanikahoole.

Helista hädaabinumbril 112, kui rinnavalu on uus ja tugev, kui see kiirgub kätte, lõuga või selga, kui sellega kaasneb tugev õhupuudus, kahvatus või külm higi, või kui sul on teadaolev südamehaigus. Ka siis, kui hiljem selgub, et tegemist oli paanikahooga, oli helistamine õige otsus.

Millal pöörduda arsti poole

Pöördu perearsti poole, kui hood korduvad, kui oled hakanud kohti või olukordi vältima, kui hirm järgmise hoo ees mõjutab igapäevaelu või kui kasutad rahunemiseks alkoholi või rahusteid.

Arst vaatab tavaliselt üle ka seisundid, mis annavad sarnase pildi: kilpnäärme ületalitlus, südame rütmihäired, aneemia ja mõne ravimi kõrvaltoimed. See ei ole kahtluse märk, vaid vajalik samm.

Otsi abi kohe, kui sul on mõtteid endale haiget teha. Eestis on ööpäevaringne hingehoiutelefon 116 123 ja hädaabinumber 112.

Hoo ajal toimimisest räägib paanikahoog: mida teha ja vältimise laienemisest agorafoobia. Kogu teema ülevaade on paanikahäire teemalehel. Eestikeelset teavet pakub ka Peaasi.ee.

Korduma kippuvad küsimused paanikahoo sümptomite kohta

Kas paanikahoog on ohtlik?

Paanikahoog ise ei ole ohtlik. See on täielik ohureaktsioon, mis käivitus valel ajal, ja keha talub seda hästi. Sümptomid on väga ebamugavad ja hirmutavad, kuid need ei kahjusta südant ega aju. Uus või ebatavaline rinnavalu tuleb siiski alati lasta arstil kontrollida.

Kui kaua paanikahoog kestab?

Hoog saavutab tipu tavaliselt umbes kümne minutiga ja taandub enamasti kahekümne kuni kolmekümne minuti jooksul. Pikem kestus viitab tavaliselt mitmele järjestikusele hoole või hoo järgsele ärevusele, mis võib kesta ülejäänud päeva.

Miks paanikahoo ajal vererõhk tõuseb?

Adrenaliin tõstab hoo ajal nii pulssi kui vererõhku ja mõlemad langevad hoo möödudes tagasi. Hoo ajal mõõdetud number ei ütle midagi sinu tavalise vererõhu kohta. Kui vererõhk muretsema paneb, mõõda seda rahulikul hetkel ja lase see arstil hinnata.

Miks paanikahoo ajal sõrmed surisevad?

Kiire hingamine langetab veres süsihappegaasi taset, mis muudab ajutiselt vereringet kätes, jalgades ja näopiirkonnas. Sellest tulebki surisemine. See on ebamugav, kuid täiesti ohutu ja taandub, kui hingamine aeglustub.

Millal kutsuda paanikahoo korral kiirabi?

Helista 112, kui rinnavalu on uus ja tugev, kui see kiirgub vasakusse kätte, lõuga või selga, kui kaasneb tugev õhupuudus, kahvatus või külm higi, kui inimene kaotab teadvuse, või kui tegemist on esimese sellise hooga. Ka siis, kui hiljem selgub, et tegemist oli paanikahooga, oli helistamine õige otsus. Teadaoleva paanikahäire korral, kus hoog kulgeb tuttaval viisil, kiirabi tavaliselt vaja ei ole.

Kuidas tunda ära paanikahoog lapsel?

Lapsel avaldub paanikahoog sarnaselt, kuid ta ei oska seda tavaliselt sõnadesse panna. Nähtav on järsku tekkiv tugev hirm, nutt, klammerdumine, kaebused südame pekslemise, kõhuvalu või õhupuuduse üle ja tugev soov olukorrast lahkuda. Laps võib karta, et ta sureb. Rahulik kohalolek ja koos aeglaselt väljahingamine aitavad; korduvate hoogude puhul tasub pöörduda perearsti või kooli tugispetsialisti poole.

Kas paanikahoog võib tulla une pealt?

Jah. Öine paanikahoog äratab inimese unest tugevate kehaliste sümptomitega ja on eriti hirmutav, sest sellel ei ole nähtavat vallandajat. See ei ole ohtlikum kui päevane hoog, kuigi tundub seda. Öiste hoogude taga on sageli üldine kõrgenenud ärevustase ja unepuudus.