See leht on üldine teabematerjal ega asenda tervishoiutöötaja hinnangut.
Mis on läbipõlemine
Läbipõlemine on seisund, mis tekib pikaajalisest tööstressist, millega ei ole edukalt toime tuldud. Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab seda tööga seotud nähtusena, mitte haigusena, ja see täpsustus on oluline: läbipõlemine ei ole diagnoos meditsiinilises mõttes, kuid selle tagajärjed on väga reaalsed ja need vajavad sageli arstiabi.
Läbipõlemisel kirjeldatakse kolme mõõdet:
- Kurnatus, mida puhkus ei paranda
- Vaimne distantseerumine tööst, küünilisus või ükskõiksus
- Vähenenud tõhusus ja tunne, et sa ei saa enam millegagi hakkama
Esimest mõõdet märgatakse peaaegu alati. Kaks järgmist jäävad tavaliselt tähelepanuta, kuigi just need eristavad läbipõlemist tavalisest väsimusest.
Läbipõlemine, stress ja depressioon
Neid kolme aetakse sageli segamini ja ravi on igal juhul erinev.
Stress
Stress on reaktsioon koormusele. Seda iseloomustab ülekiirendus: liiga palju, liiga kiiresti. Stressis olles on inimene tavaliselt endiselt hõivatud ja emotsionaalselt reaktiivne. Kui koormus kaob, taandub ka stress.
Läbipõlemine
Läbipõlemine on see, mis tuleb pärast. Seda iseloomustab tühjenemine: liiga vähe jõudu, liiga vähe hoolimist. Emotsioonid muutuvad tuimaks, mitte teravaks. Nädalavahetus ei aita ja puhkus annab kergendust ainult puhkuse ajaks.
Depressioon
Depressioon on laiem. See ei piirdu tööga ja see ei taandu töökoormuse vähenemisel. Selle keskmes on rõõmu tundmise võime kadumine kõiges, mitte ainult tööasjades.
Praktiline eristaja: kui puhkuse teisel nädalal hakkab tuju tõusma ja huvi asjade vastu naaseb, viitab see pigem läbipõlemisele. Kui ei muutu midagi, tasub mõelda depressioonile. Pikaajaline läbipõlemine võib depressiooniks üle minna, mistõttu need kaks esinevad sageli koos.
Sümptomid
Kehas
Pidev väsimus, mida uni ei paranda, unehäired, peavalu, lihaspinge, seedevaevused, sagedased infektsioonid ja vererõhu muutused.
Meeles
Keskendumisraskus, otsustamisraskus, mälulüngad, ärrituvus, tuimus, küünilisus töö ja klientide suhtes ning tunne, et miski ei ole enam oluline.
Käitumises
Vigade kuhjumine, edasilükkamine, hommikune vastumeelsus tööle minna, tööst eemaldumine või vastupidi ülemäärane töötamine, kolleegide vältimine ja alkoholi tarvitamise suurenemine.
Sümptomitest räägib pikemalt läbipõlemise sümptomid.
Kuidas see areneb
Läbipõlemine ei tule ühel päeval. See areneb kuude ja sageli aastate jooksul, tavaliselt sellise järjekorraga:
- Suur pühendumus ja soov tõestada, sageli koos pikkade tundidega
- Oma vajaduste tahaplaanile lükkamine: uni, liikumine, sõbrad, hobid
- Konflikti eitamine, sest tunnistamine tunduks nõrkusena
- Väärtuste ja huvide kahanemine, elu taandub tööle
- Tuimus ja distantseerumine, tunne et ei ole enam kohal
- Kokkuvarisemine, sageli mõne väikese asja peale
Kõige petlikum osa on see, et algfaas näeb välja nagu tublidus, ja seda tavaliselt kiidetakse.
Riskitegurid
Läbipõlemist ei põhjusta ainult töö hulk. Uuringutes on kõige tugevamad tegurid järgmised:
- Kontrolli puudumine oma töö üle
- Ebaselged ootused või vastuolulised nõudmised
- Ebaõiglus ja tunnustuse puudumine
- Väärtuste konflikt, kui pead tegema asju, mida pead valeks
- Toetuseta jäämine, eriti otsese juhi poolt
- Piiride puudumine töö ja vaba aja vahel
Isiksuse poolelt on riskis eelkõige kõrge kohusetundega ja perfektsionistlikud inimesed ning need, kellel on raske ei öelda. Läbipõlemine tabab tavaliselt neid, kes hoolivad, mitte neid, kes ei hooli.
Mis aitab
Esimene samm
Pöördu perearsti poole. Ta saab välistada kehalised põhjused, mis annavad sarnase pildi: kilpnäärme alatalitlus, aneemia, D-vitamiini puudus, uneapnoe. Vajadusel saab ta väljastada töövõimetuslehe ja suunata psühholoogi juurde. Haiguslehest räägib lähemalt läbipõlemine ja haigusleht.
Töö poolel
Puhkus üksi ei ravi läbipõlemist, kui töö juurde naastes on kõik täpselt samamoodi. Taastumine eeldab tavaliselt midagi muutuvat: koormuse vähendamist, ülesannete ümberjaotamist, selgemaid ootusi või tööaja piire. Ilma selleta on kordumine peaaegu kindel.
Enda poolel
- Uni enne kõike muud. See on esimene asi, mis läheb, ja esimene, mis peab tagasi tulema.
- Liikumine, ka väikeses koguses, alandab kehalist pinget.
- Üks asi päevas, mis ei ole kohustus.
- Kontakt inimestega, sest eemaldumine on läbipõlemise osa, mitte lahendus.
- Ootuste alandamine ilma häbita, taastumise ajaks.
Taastumisest räägib pikemalt läbipõlemisest taastumine.
Millal otsida abi kiiresti
Otsi abi kohe, kui sul on mõtteid endale haiget teha või tunne, et oleks parem, kui sind ei oleks. Eestis on ööpäevaringne hingehoiutelefon 116 123 ja hädaabinumber 112.
Usaldusväärset eestikeelset teavet leiab ka Peaasi.ee lehelt ja Tervise Arengu Instituudi materjalidest.
Tuge taastumise ajaks
Läbipõlemise juures on üks korduv raskus see, et olukorra sõnastamine on ise pingutus ja lähedaste koormamine tundub vale. Aichologist on vestluspõhine tugi, mis on käeulatuses ka siis, kui muu abi ei ole saadaval. See ei diagnoosi ega ravi midagi ega asenda teraapiat, vaid pakub rahulikku ruumi oma olukorra sõnastamiseks.
Loe lähemalt: abi stressi korral.