Depressiooni test: mida enesehindamine näitab ja mida mitte

Enamik inimesi ei otsi depressiooni testi selleks, et saada diagnoosi. Nad otsivad seda selleks, et saada luba.

Luba võtta oma olukorda tõsiselt. Luba öelda, et see ei ole ainult väsimus. Luba helistada perearstile, ilma et tunneksid, et raiskad kellegi aega. Depressiooni juures käib peaaegu alati kaasas kahtlus, kas asi on ikka piisavalt tõsine, ja küsimustik tundub olevat viis sellele objektiivselt vastata.

See on mõistetav ja täiesti õigustatud põhjus. Tasub lihtsalt teada, mida küsimustik teha saab ja mida mitte.

Mida enesehindamise küsimustik tegelikult mõõdab

Kliinilises praktikas kasutatavad küsimustikud, näiteks PHQ-9 ja Becki depressiooniküsimustik, ei otsi vastust küsimusele „kas mul on depressioon“. Nad mõõdavad ühte kitsamat asja: kui palju depressiooni sümptomeid on sul olnud viimase kahe nädala jooksul ja kui tugevad need on olnud.

Küsimused puudutavad meeleolu, huvi ja naudingu kadumist, und, söögiisu, energiat, keskendumist, enesehinnangut, liigutuste kiirust ja mõtteid endale haiget tegemisest. Iga vastus annab punkte ja summa langeb vahemikku, mida kirjeldatakse sõnadega kerge, mõõdukas või raske.

Tähelepanu väärib, mida küsimustik ei küsi. Ta ei küsi, kas sul on kilpnäärme alatalitlus, aneemia või D-vitamiini puudus, mis kõik annavad väga sarnase pildi. Ta ei küsi, kas oled hiljuti lähedase kaotanud. Ta ei küsi, kas su unepuudus tuleb depressioonist või kolmekuusest lapsest. Ta ei küsi, kas sul on kunagi olnud perioodi, mil energiat oli ebatavaliselt palju, mis on kaksikmeeleoluhäire puhul oluline ja mis muudab ravi täielikult.

Just nende küsimuste tõttu on diagnoos vestlus, mitte summa.

Test võib eksida mõlemas suunas

Kõrge tulemus ei tähenda tingimata depressiooni. Sarnase pildi annavad kilpnäärme alatalitlus, aneemia, uneapnoe, mõne ravimi kõrvaltoime, läbipõlemine ja lein. Kõigi nende puhul on abi olemas, aga see on erinev abi.

Madal tulemus ei tähenda tingimata, et kõik on korras. Inimesed alahindavad oma sümptomeid süstemaatiliselt, eriti need, kes on aastaid toime tulnud. Kui oled harjunud pidevalt väsinud olema, ei tundu see enam sümptom, vaid tavaline elu. Osal inimestel avaldub depressioon peamiselt ärrituvusena või kehaliste vaevustena, mida küsimustik napilt katab.

Kõige olulisem on see: kui sa tunned, et midagi on valesti, on see piisav põhjus abi otsida, sõltumata sellest, mida test näitas. Ükski punktisumma ei tühista sinu enda kogemust.

Millised testid on usaldusväärsed

Internetis leiduvad testid erinevad kvaliteedilt väga palju. Kaks asja aitavad eristada.

Küsimustiku päritolu. Usaldusväärne test põhineb valideeritud instrumendil, näiteks PHQ-9 või Becki küsimustikul, ja ütleb seda välja. Test, mis ei nimeta oma alust, on tavaliselt keegi kirjutanud lihtsalt lehe täiteks.

Mida testiga tehakse. Usaldusväärne test annab tulemuse, selgitab selle piire ja soovitab pöörduda arsti poole. Test, mis lõpeb müügipakkumisega, või mis annab enesekindla diagnoosi, ei ole hindamisvahend.

Eestikeelseid enesehindamise vahendeid ja usaldusväärset teavet pakub Peaasi.ee.

Kolm küsimust, mis on kasulikumad kui punktisumma

Kui soovid oma olukorda hinnata ilma testita, on need kolm sageli informatiivsemad.

• Kaks nädalat. Kas alanenud meeleolu või huvi kadumine on püsinud enamikul päevadest vähemalt kahe nädala jooksul? See on kliiniline piir, mis eristab reaktsiooni seisundist.
• Rõõm. Kas sa tunned veel millegi üle rõõmu, kui midagi head juhtub? Selle võime kadumine on depressiooni kõige iseloomulikum tunnus.
• Toimetulek. Kas sa teed praegu vähem kui pool aastat tagasi? Töö, kodu, suhted, hügieen. See mõõdab mõju, mitte tunde tugevust, ja on seetõttu usaldusväärsem.

Kui vastad kahele neist jaatavalt, tasub pöörduda perearsti poole, hoolimata sellest, mida ükski test näitas.

Mida tulemusega edasi teha

Testi tegelik väärtus ei ole number, vaid see, et see annab sulle sõnad. Paljudel on arstiga rääkimine raske just seetõttu, et olukorda on keeruline kirjeldada. Küsimustiku läbimine annab konkreetsed asjad, mida nimetada: uni, energia, keskendumine, huvi, söögiisu.

Praktiline soovitus on kirjutada enne visiiti üles kolm asja. Millal see algas. Mis on muutunud võrreldes varasemaga. Mis on kõige raskem. Perearstil on tavaliselt vähe aega ja need kolm lauset teevad visiidist palju kasulikuma.

Sümptomite laiema pildi leiad artiklist depressiooni sümptomid, ja kogu teema ülevaate depressiooni teemalehelt.

Kui test tõstatas raskeid mõtteid

Küsimustikud sisaldavad küsimust mõtete kohta endale haiget teha, ja sellele vastamine võib olla häiriv. Kui sul on selliseid mõtteid, otsi abi kohe. Eestis on ööpäevaringne hingehoiutelefon 116 123 ja hädaabinumber 112. Võid pöörduda ka mõne usaldusväärse inimese poole, kes jääb sinu juurde. Need mõtted on haiguse sümptom ja need taanduvad ravi käigus.

Korduma kippuvad küsimused depressiooni testi kohta

Kas depressiooni test annab diagnoosi?

Ei. Enesehindamise küsimustik mõõdab sümptomite hulka ja tugevust viimase kahe nädala jooksul. Diagnoosi saab panna ainult arst või kliiniline psühholoog vestluse käigus, kus välistatakse ka kehalised põhjused ja muud seisundid.

Kust leiab usaldusväärse eestikeelse depressiooni testi?

Eestis on tuntuim vaimse tervise enesehindamise koht Peaasi.ee, mis pakub eestikeelseid küsimustikke koos selgitusega, mida tulemus tähendab ja kuhu edasi pöörduda. Otsi testi, mis nimetab oma aluse, näiteks PHQ-9 või Becki küsimustik, ja mis lõpeb soovitusega pöörduda arsti poole, mitte müügipakkumisega.

Mis on depressiooni küsimustik ja kui usaldusväärne see on?

Depressiooni küsimustik on standarditud loend küsimusi meeleolu, une, söögiisu, energia, keskendumise ja enesehinnangu kohta viimase kahe nädala jooksul. Valideeritud küsimustik on sõeluuringuvahendina mõistlikult usaldusväärne, kuid selle piirid on selged: see ei tea sinu kehalisest tervisest, elusündmustest ega ravimitest midagi. Kasuta seda vestluse alustamiseks, mitte järelduse tegemiseks.

Kas test tuvastab ka naeratava depressiooni?

Halvasti. Naeratav depressioon tähendab, et inimene toimib väliselt normaalselt ja varjab sümptomeid, mistõttu ta kaldub ka küsimustikus oma olukorda alahindama. Kui sa täidad testi nii, nagu esitled end teistele, tuleb tulemus madal. Kui kahtlustad seda enda puhul, vasta selle järgi, kuidas on hommikul üksi olles, mitte selle järgi, kuidas päev välja paistab.

Mida teha, kui test näitab rasket depressiooni?

Broneeri aeg perearsti juurde. Kõrge tulemus tähendab, et sümptomeid on palju, ja see on piisav põhjus lasta olukorda hinnata. Kui testis oli ka mõtteid endale haiget teha, otsi abi kohe, hingehoiutelefonilt 116 123 või hädaabinumbrilt 112.

Mida teha, kui test näitab, et kõik on korras, aga tunne on halb?

Usalda oma kogemust. Testid alahindavad süstemaatiliselt neid, kes on pikka aega toime tulnud, ja need ei kata hästi depressiooni avaldumist ärrituvuse või kehaliste vaevustena. Kui midagi on valesti, on see piisav põhjus perearsti poole pöörduda.

Mis vahe on depressiooni testil, ärevuse testil ja vaimse tervise testil?

Depressiooni test mõõdab meeleolu, huvi kadumist, und, energiat ja enesehinnangut. Ärevuse test mõõdab muretsemist, pinget ja kehalisi ärevussümptomeid. Üldine vaimse tervise test on laiem sõel, mis puudutab mõlemat korraga ja sageli ka stressi ja alkoholi tarvitamist. Kuna depressioon ja ärevus esinevad väga sageli koos, annab ainult ühe testi tegemine kergesti poole pildi. Kui kahtled, alusta laiemast või tee mõlemad ja võta tulemused visiidile kaasa.