Depressiooni sümptomid: kuidas depressiooni ära tunda

Kõige levinum ettekujutus depressioonist on nutmine ja sügav kurbus. Paljude jaoks ei ole see kõige täpsem kirjeldus. Sagedamini räägitakse tühjusest, tuimusest või sellest, et miski ei puuduta enam. Inimene ei ole kurb, ta lihtsalt ei tunne suurt midagi.

See on ka põhjus, miks depressiooni nii tihti hilja märgatakse, nii inimese enda kui ka lähedaste poolt. Kurbust osatakse oodata. Tuimust peetakse iseloomu muutuseks, väsimuseks või läbipõlemiseks.

Teine sagedane ettekujutus on, et depressioonil peab olema põhjus. Sageli on. Sama sageli ei ole, ja põhjuse puudumine ei tähenda, et seisund oleks vähem päris või vähem ravi väärt.

Meeleolu ja mõtete sümptomid

Kaks tunnust on kesksed. Diagnoosi puhul eeldatakse, et vähemalt üks neist on olemas.

• Alanenud meeleolu enamiku päevast, peaaegu iga päev. Sageli kirjeldatakse seda kui raskust, tühjust või tuimust, mitte kurbust.
• Huvi ja naudingu kadumine tegevustest, mis varem korda läksid. Hobi, mis oli aastaid oluline, ei ütle enam midagi. Muusika kõlab lihtsalt kui heli.

Nendega kaasnevad tavaliselt mitmed järgmistest:

• Lootusetus tuleviku suhtes, tunne et see ei lähe kunagi paremaks.
• Süütunne ja väärtusetus, sageli ebaproportsionaalne ja suunatud asjadele, mille eest sa ei vastuta.
• Raskus keskenduda, lugeda, jälgida vestlust või otsustada isegi lihtsates asjades.
• Enesekriitika, mis on karmim, kui sa kunagi kellegi teise suhtes oleksid.
• Korduvad mõtted surmast või endale haiget tegemisest.

Kehalised sümptomid

Depressioon on ka kehaline haigus ja paljud jõuavad arsti juurde just nende vaevustega.

• Väsimus, mida uni ei paranda. Kaheksa tundi und ja hommikul sama tühi tunne.
• Unehäired. Kõige iseloomulikum on liiga varane ärkamine, kell kolm või neli öösel, ilma et tagasi uinuda õnnestuks. Osal inimestel läheb uni vastupidi liiga pikaks.
• Söögiisu ja kaalu muutused mõlemas suunas. Toit võib kaotada maitse või muutuda ainsaks leevenduseks.
• Seletamatud valud. Peavalu, seljavalu ja lihasvalud on depressiooni puhul tavalised ja neid on kerge pidada eraldi probleemiks.
• Aeglustumine. Liigutused, kõne ja mõtlemine muutuvad aeglasemaks. Osal esineb vastupidi rahutus, mis ei lase paigal püsida.
• Huvi kadumine seksi vastu, mis tekitab sageli lisaks süütunnet suhtes.

Käitumises nähtavad märgid

Väljastpoolt näeb depressioon sageli välja nagu laiskus, ükskõiksus või inimese muutumine. Seestpoolt on see enamasti tunne, et lihtsaimgi tegevus nõuab jõudu, mida ei ole.

Tavalised märgid on kutsete ärajätmine, kirjadele ja sõnumitele vastamata jätmine, kodutööde kuhjumine, tööülesannete edasilükkamine, hügieenist loobumine ja alkoholi tarvitamise suurenemine. Paljud jätkavad väliselt normaalset toimetulekut ja varisevad kokku alles kodus, mis on ka põhjus, miks lähedased sageli üllatuvad.

Kaks nädalat: kus jookseb piir

Halbu päevi on kõigil. Depressioonist räägitakse siis, kui sümptomid on kestnud vähemalt kaks nädalat, esinevad enamikul päevadest ja mõjutavad toimetulekut tööl, õppimises või suhetes.

Kaks nädalat ei ole maagiline arv, vaid piir, mis eristab reaktsiooni püsivast seisundist. Kui oled kaotanud lähedase, on lein kestev ja loomulik protsess, mis ei ole iseenesest depressioon. Kui aga lein muutub püsivaks toimetulematuseks, väärtusetuse tundeks ja lootusetuseks, tasub lasta olukorda hinnata.

Kõige lihtsam praktiline küsimus on selline: kas ma teen praegu vähem kui pool aastat tagasi ja kas ma tunnen millegi üle veel rõõmu. Kui vastus mõlemale on ei, on aeg pöörduda perearsti poole.

Sümptomid, mis ei näe välja nagu depressioon

Mõned avaldumisvormid jäävad eriti sageli märkamata.

• Ärrituvus viha kujul. Eriti meestel ja noortel võib depressioon avalduda ärrituvuse, kannatamatuse ja plahvatuslikkusena, mitte kurbusena.
• Toimiv väljast, tühi seest. Töö saab tehtud, naeratus on paigas, ja keegi ei märka midagi. Seda nimetatakse mõnikord naeratavaks depressiooniks ja see ei ole kergem vorm, ainult varjatum.
• Ainult kehalised vaevused. Pidev peavalu, seedevaevused ja seljavalu, mille taga uuringutel midagi ei leita.
• Hooajaline muster. Meeleolu langeb igal sügisel ja tõuseb kevadel. Eesti pimedatel kuudel on see tavaline.

Millal otsida abi

Pöördu perearsti poole, kui sümptomid on kestnud üle kahe nädala ja mõjutavad igapäevast toimetulekut, kui oled kaotanud huvi asjade vastu, mis varem olulised olid, või kui väsimus ei parane puhkamisest.

Otsi abi kohe, kui sul on mõtteid endale haiget teha või tunne, et oleks parem, kui sind ei oleks. Eestis on ööpäevaringne hingehoiutelefon 116 123 ja hädaabinumber 112. Need mõtted on depressiooni sümptom, mitte tõde sinu kohta, ja need taanduvad ravi käigus.

Enesehindamise küsimustikest ja sellest, mida need näitavad ja mida mitte, räägib depressiooni test. Kogu teema ülevaade on depressiooni teemalehel. Eestikeelset teavet pakub ka Peaasi.ee.

Korduma kippuvad küsimused depressiooni sümptomite kohta

Millised on depressiooni esimesed märgid?

Kõige varasemad märgid on sageli unehäired, väsimus, mida puhkus ei paranda, ja huvi vaikne kadumine tegevuste vastu, mis varem korda läksid. Alanenud meeleolu märgatakse tihti alles hiljem, sest muutus on aeglane.

Millised on depressiooni füüsilised sümptomid?

Kõige sagedasemad on väsimus, mida uni ei paranda, unehäired (eriti liiga varane ärkamine), söögiisu ja kaalu muutused, seletamatu peavalu, seljavalu ja lihasvalu, seedevaevused ning liigutuste ja kõne aeglustumine. Osal inimestel on need ainsad nähtavad sümptomid, ilma selge kurbuseta. Kui uuringutel nende taga midagi ei leita ja vaevused püsivad, tasub arstiga arutada ka meeleolu.

Millised on sügava depressiooni tunnused?

Raskema depressiooni puhul on sümptomeid rohkem ja nende mõju suurem: toimetulek igapäevaste asjadega kaob peaaegu täielikult, rõõmu tundmise võime on täielikult kadunud, väärtusetuse ja süütunne on tugevad ning esineda võivad mõtted surmast või endale haiget tegemisest. Sageli kaasneb selge aeglustumine või vastupidi rahutus. See vajab kiiret arstiabi, mitte ootamist.

Mis on depressiooni põhjused?

Ühte põhjust tavaliselt ei ole. Kokku langevad pärilik kalduvus, elusündmused nagu kaotus või pikaajaline koormus, kestev stress ja läbipõlemine, kehalised tegurid nagu kilpnäärme alatalitlus või D-vitamiini puudus, ning Eestis ka aastaaeg. Osal inimestel puudub selge vallandaja täiesti, ja see ei tee seisundit vähem päris ega vähem ravi vääriliseks.

Mis vahe on pikaajalisel ja kroonilisel depressioonil?

Neid kasutatakse tihti sünonüümidena. Kliiniliselt eristatakse üksikut depressiooniepisoodi, mis kestab kuid, ja püsivat depressiivset häiret, kus alanenud meeleolu kestab vähemalt kaks aastat, sageli kergemal kuid järjepideval kujul. Viimast on lihtne mitte märgata, sest inimene on harjunud pidama seda oma iseloomuks.

Kui kaua peavad sümptomid kestma, et tegemist oleks depressiooniga?

Vähemalt kaks nädalat, enamikul päevadest ja enamiku päevast, koos mõjuga igapäevasele toimetulekule. Lühem meeleolulangus on tavaliselt reaktsioon olukorrale ja möödub iseenesest.

Mis vahe on depressioonil ja läbipõlemisel?

Läbipõlemine on seotud pikaajalise ülekoormusega, tavaliselt tööga, ja selle sümptomid leevenduvad sageli, kui koormus kaob. Depressioon on laiem, ei ole seotud ühe eluvaldkonnaga ja ei taandu puhkusega. Need kaks võivad esineda koos ja pikaajaline läbipõlemine võib depressiooniks üle minna.

Kas depressioon läheb ise üle?

Osa episoode taandub aja jooksul iseenesest, kuid see võib võtta kuid ja kordumise risk on suur. Ravi lühendab episoodi märgatavalt ja vähendab tõenäosust, et see kordub. Ootamine ei ole seetõttu kõige turvalisem valik.