Kui uni ei toimi, otsitakse tavaliselt abi unetuse kohta. Sageli on see õige, kuid mitte alati, ja vale nimi viib vale ravini.
Kõige selgem näide on uneapnoe. Inimene magab kaheksa tundi, ärkab kurnatuna ja järeldab, et tal on unetus. Uneharjumuste korrastamine ei aita, sest probleem ei ole selles, kui palju ta magab, vaid selles, mis magamise ajal hingamisega toimub.
Seetõttu tasub alustada küsimusest, milline muster täpsemalt on: kas uni ei tule, kas uni katkeb, kas uni tuleb aga ei puhka, või kas uni tuleb valel ajal.
Unetus
Kõige levinum unehäire. Raskus uinuda, korduv öine ärkamine või liiga varane ärkamine, koos mõjuga järgmisele päevale.
Ägeda unetuse taga on tavaliselt selge vallandaja ja see taandub iseenesest. Kroonilisest unetusest räägitakse siis, kui probleem esineb vähemalt kolmel ööl nädalas ja on kestnud üle kolme kuu. Selleks ajaks hoiavad seda üleval juba tekkinud harjumused ja mõtted, mitte algne põhjus. Pikemalt räägib sellest krooniline unetus.
Uneapnoe
Uneapnoe puhul katkeb hingamine magamise ajal korduvalt, sageli kümneid või sadu kordi öö jooksul. Iga katkestus toob kaasa lühikese ärkamise, mida inimene ise ei mäleta, kuid mis lõhub une struktuuri.
Millal seda kahtlustada
- Vali norskamine, eriti kui see katkeb pausidega.
- Keegi on märganud, et sul jääb magades hingamine seisma.
- Hommikune peavalu ja suukuivus.
- Tugev päevane unisus, uinumine televiisori ees või roolis.
- Öine sage tualetis käimine.
- Kurnatus hoolimata piisavast une pikkusest.
Uneapnoe on oluline just seetõttu, et see ei ole ainult une probleem: ravimata kujul tõstab see vererõhku ja südamehaiguste riski. Seda saab uurida unetestiga ja see on ravitav. Kui norskamine ja päevane unisus esinevad koos, tasub sellest arstiga kindlasti rääkida.
Rahutute jalgade sündroom
Ebamugav tunne jalgades õhtul ja puhkeolekus, millega kaasneb vastupandamatu vajadus liigutada. Liigutamine leevendab hetkeks ja siis algab uuesti. Uinumine muutub sellest väga raskeks.
Seda kirjeldatakse sageli kui sipelgaid, tõmblemist või sisemist rahutust, mitte valu. Iseloomulik on see, et sümptomid on õhtul tugevamad kui päeval. Rahutute jalgade sündroom võib olla seotud rauapuudusega, mistõttu tasub see arstil üle vaadata, ja see on ravitav.
Kui mõtted lähevad öösel käima, aitab sageli nende maha panemine. Vaata, kuidas Aichologist saab olla toeks öistel tundidel.
Ööpäevarütmi häired
Siin ei ole probleem une kvaliteedis, vaid ajastuses. Uni tuleb ja on korralik, aga valel ajal.
Hilinenud unefaas
Uni tuleb loomulikult alles kella kahe või kolme ajal öösel ja hommikul on ärkamine peaaegu võimatu. Kui saab magada omas rütmis, on uni normaalne. Probleem tekib siis, kui töö või kool nõuab varajast ärkamist. See on sagedasem noortel ja seda aetakse tihti segamini unetusega.
Vahetustega töö
Öötöö ja vahetuv graafik viivad sisemise kella pidevalt paigast ära. Täielikku kohanemist tavaliselt ei teki ja tagajärg on krooniline unepuudus. Siin on abi eelkõige valguse ja une ajastuse planeerimisest, mitte unerohtudest.
Parasomniad
Une ajal toimuvad ebatavalised nähtused: unes kõndimine, unes rääkimine, öised hirmuhood, hammaste krigistamine. Enamik neist on lastel tavalised ja mööduvad. Täiskasvanueas esmakordselt tekkides tasub neist arstiga rääkida, eriti kui nendega kaasneb vigastuse oht.
Eraldi tasub mainida unehalvatust: ärkamise või uinumise hetkel tekkiv lühike võimetus liigutada, sageli koos hirmutava tundega. See on hirmutav, kuid iseenesest ohutu ja seotud sageli unepuuduse ja ebaregulaarse rütmiga.
Kuidas aru saada, milline probleem sul on
Neli küsimust viivad enamasti õigele jälje.
- Kas uni ei tule? Viitab unetusele või rahutute jalgade sündroomile, kui kaasneb jalgade rahutus.
- Kas magad piisavalt, aga ärkad kurnatuna? Viitab uneapnoele, eriti kui norskad.
- Kas uni tuleb hästi, aga valel ajal? Viitab ööpäevarütmi häirele.
- Kas ärkad väga vara ja ei suuda tagasi uinuda, koos meeleolulangusega? Tasub kaaluda depressiooni, mille üks iseloomulikke tunnuseid see on.
Kasulik on pidada kahe nädala jooksul lihtsat unepäevikut: millal läksid magama, umbes millal uinusid, mitu korda ärkasid, millal tõusid ja milline oli päev. Arstivisiidil on see kordades kasulikum kui üldine kirjeldus, et uni on halb.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui uneprobleem on kestnud üle kolme kuu, kui norskad valjult või keegi on märganud hingamispause, kui päevane unisus on nii tugev, et see mõjutab autojuhtimist või tööd, või kui kasutad uinumiseks regulaarselt alkoholi või ravimeid.
Otsi abi kohe, kui sul on mõtteid endale haiget teha. Eestis on ööpäevaringne hingehoiutelefon 116 123 ja hädaabinumber 112.
Uneharjumuste korrastamisest räägib unehügieen ja kogu teema ülevaate leiad unetuse teemalehelt. Eestikeelset teavet pakub ka Peaasi.ee.
Korduma kippuvad küsimused unehäirete kohta
Millised on kõige levinumad unehäired?
Kõige levinum on unetus. Sellele järgnevad uneapnoe, rahutute jalgade sündroom ja ööpäevarütmi häired. Neid aetakse omavahel sageli segamini, kuigi ravi on igal juhul täiesti erinev.
Kuidas aru saada, kas mul on uneapnoe?
Kõige selgemad märgid on vali norskamine koos hingamispausidega, hommikune peavalu ja tugev päevane unisus hoolimata piisavast une pikkusest. Kindlust annab ainult uneuuring, mille määrab arst. Kui keegi on märganud, et sul jääb magades hingamine seisma, tasub sellest kindlasti rääkida.
Mis on mitteorgaanilised unehäired?
See on rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni termin unehäirete kohta, millel ei ole kehalist või neuroloogilist põhjust. Sinna alla kuuluvad muu hulgas mitteorgaaniline unetus, ööpäevarütmi häired ja õudusunenäod. Nimetus tähendab, et põhjus on pigem psühholoogiline või harjumuslik kui elundipõhine, mitte seda, et probleem oleks väiksem või vähem ravi vääriline.
Mis on hüpersomnia ja liigne unisus?
Hüpersomnia tähendab liigset päevast unisust või ebatavaliselt pikka ööund hoolimata piisavast puhkusest. See on unetuse vastand ja seda uuritakse teistmoodi. Kõige sagedasem põhjus on tegelikult uneapnoe, kus uni on küll pikk, aga katkendlik. Püsiv päevane unisus, eriti kui uinud tahtmatult, tuleb alati arstil üle vaadata, sest see mõjutab autojuhtimist.
Miks unehäired eakatel sagenevad?
Vananedes muutub une struktuur: sügava une osakaal väheneb, uni muutub pinnapealsemaks ja katkendlikumaks ning uneaeg nihkub varasemaks. See on normaalne. Sellele lisanduvad sagedamini valuseisundid, öine tualetivajadus, ravimite kõrvaltoimed ja väiksem päevavalguse hulk. Eakate unehäired on seetõttu sageli mitme põhjuse summa, mis tähendab ka, et neid saab mitmest otsast leevendada.
Kas unehäired lähevad ise üle?
Äge unetus, millel on selge vallandaja, taandub sageli iseenesest. Uneapnoe, rahutute jalgade sündroom ja krooniline unetus ei kao ise ja need vajavad ravi. Kolm kuud on mõistlik piir, mille järel tasub abi otsida.
Kas unehäired ja ärevus on omavahel seotud?
Jah, ja seos on kahesuunaline. Ärevus hoiab und eemal ja unepuudus tõstab järgmisel päeval ärevustaset. Sama kehtib depressiooni kohta. Just seetõttu tasub une korrastamisega tegeleda ka siis, kui põhiprobleem tundub olevat mujal.
Mis vahe on unehäirel ja magamatusel?
Magamatus tähendab, et sul ei ole olnud võimalust piisavalt magada: töögraafik, väike laps, õppimine, öine vahetus. Uni tuleks, kui aega oleks. Unehäire tähendab, et uni ei tule või ei taasta ka siis, kui võimalus on olemas. Vahe on praktiliselt oluline, sest magamatuse lahendus on aeg ja rütm, unehäire oma aga ravi. Kui oled maganud kolm nädalat piisavalt kaua ja ärkad ikka kurnatuna, ei ole tegemist magamatusega.